Viljakas muld on taastumatu loodusvara, mis on tekkinud elusorganismide tegevuse tulemusena
Mullaelustiku tervis on tähtis nii põllumehele kui linnainimesele
Põllumajandustootjatele ei tule see tõenäoliselt üllatusena, kuid grammis mullas võib elada ligi miljard mikroorganismi. Need mikroorganismid mitte lihtsalt ei ela seal, vaid loovad ka mitmeid olulisi funktsioone. Nii on näiteks enamike taimede elu aluseks mullas elavad mikroskoopilised seened, kes elavad taimejuurte sees ning transpordivad nendeni mullast väärtuslikku toitu. Mullaelustiku mitmekesisus tagab ka näiteks selle, et taimed on haigustele vähem vastuvõtlikud ning väheneb vajadus kasutada taimekaitsevahendeid. Kuna inimene on see, mida ta sööb, siis on terve mullaelustiku tulemuseks ka terve inimene.
Eestis on ligi 1 miljon hektarit põllumajanduslikku maad ning seal toimuv omab olulist mõju looduskeskkonnale. Ka põllumajandus on osa keskkonnast, mistõttu on sealt lähtuv keskkonnamõju oluline ka põllumeestele. Küllalt palju on teada sellest, kuidas põllumajanduslik maakasutus mõjutab mulla füüsikalis-keemilisi omadusi. Vähem teatakse aga sellest, milline on maakasutuse mõju mullas leiduvatele mikroorganismidele ja nendega seotud ökosüsteemi hüvedele.
Miks seened?
Mullaelustiku üks tähtsamaid rühmi on arvukad mikroskoopilised seened, kes oma funktsioonidelt jagunevad laias laastus lagundajateks, mükoriisat moodustavateks seenteks ja patogeenideks. Lagundades orgaanilist materjali on seened ühed põhilised mullaviljakuse loojad. Mükoriisat moodustavad seened varustavad taimi toitainetega ning suurendavad vastupidavust haiguste ja keskkonnastressi suhtes. Samas on patogeensete seente seas ka hulk olulisi taimekahjustajaid nagu Phytophtora, Phoma, Fusarium ja Verticillium esindajad.
Mulla analüüsid täna ja homme
Põllumuldade agrokeemiline analüüsimine ning seire on Eestis pikaajaliste traditsioonidega, ulatudes isegi möödunud sajandi algusesse. Mulla toitainete sisalduse hinnang võimaldas optimeerida väetiste ja mullaparandusainete kasutamist, viies suuremate saakide ja vähenenud keskkonnamõjuni. Kuigi need traditsioonilised meetodid on siiani vajalikud ja annavad väärtuslikku informatsiooni, ei võimalda nad mõõta mullaelustiku mitmekesisust ja arvukust.
Kaasaja keskkonna-alased väljakutsed, hinnasurve ja vajadus toota senisest rohkem kvaliteetsemat ja väiksema ökoloogilise jalajäljega toitu on tekitanud vajaduse hinnata mulla elusa komponendi seisundit ja selle alusel ka maakasutuse jätkusuutlikkust. Eriti terav puudus on mullaelustiku teabest olukordades, kus rakendatakse mõnda eeldatavalt loodussõbralikku põllumajanduspraktikat, kuid samas puudub objektiivne võimalus selle tegelike mõjude hindamiseks.
Mullainfo roll
Mullainfo loob oma tegevusega võimaluse kirjeldatud olukorra muutmiseks, andes põllumajandustootjatele tööriistad erinevate majandamisviiside keskkonnamõju ja jätkusuutlikuse hindamiseks mullaelustiku perspektiivist, aga ka oma majandamistegevuse efektiivseks planeerimiseks. Samas võimaldab mulla bioloogilise seisundi hindamise teenus veenduda ka näiteks ostetava maa kvaliteedis või lisada kvaliteedimärgis müüdavale põllumajandusmaale. Kuna mulla elusosa käekäik on mullaviljakuse kujunemisel üks olulisemaid tegureid, on tulevik nende tootjate kätes, kes sellega hästi ringi oskavad käia.